Igaljuhul pärast 19 tunnist reisi ma Shanghaisse jõudsin. Lennujaamast võtsin takso ja umbes kolmveerand tunni pärast olin juba kooli väravate ees. Kuna registreerimine oli alles järgmisel päeval, võtsin sammud ühikasse. Esimesel korrusel täitsin registreerimislauas vajalikud paberid ja vastutasuks sain vastu hulga pabereid ja võtme. Aga üllatus ootas mind veel ees, kui ma oma toa ust pikema kohmitsemise saatel avada üritasin, tehti mulle uks seest poolt lahti ja minu uus toanaaber tervitas mind sulaselges eesti keeles!! Teadsin juba varem, et koos minuga tuleb SUFEsse(lühidalt Shanghai University of Finances and Economics) veel vähemalt eesti 2 tüdrukut, ei oodanud ma, et üks neist ka minu toanaabriks saab. Tegelikult on see tore, sest et igasugused keelelised barjäärid ja kultuurilised mitmetimõistmised jäävad ära. Kõik asjad saab selgeks tehtud ja räägitud. Peale selle elavad kohe kõrval veel 2 tüdrukut Eestist ja üks neiu 2 korrust kõrgemal.
 |
| ühikas väljaspoolt |
 |
| meie tuba ja mu tore toakaaslane |
 |
| vaade rõdult siis kui sinine taevas paistis |
Pikemalt passimiseks aega ei jäänud, kuna WiFit ühikas veel polnud ja olin terve päeva kulutanud reisimise peale, tahtsin ma väga kodustega kontakti saada. Õnneks olid teised tüdrukud juba mõned päevad Shanghais olnud ja soovitasid mulle osta kohalik SIM-kaart koos mobiilse internetiga. Samal päeval ostes, oleks mul juba kella 00.00ks internet olemas. Nii me siis naabritüdrukuga õhtupimeduses SIM-kaari ostma jalutasimegi.
Kampuse taga asub väikene tänav, kus on palju pisikesi poekesi ja söögikohti. Pood, kust kaarti osta sai, asus väikese jalutuskäigu kaugusel. Mida ma kohe märkasin, oli hullumeelsed rollerijuhid. Nad on palju ettearvamatud kui autod ning nad on igal pool. Juba oma esimesel õhtul jäi mul vaid küünarvarre pikkus puudu sellest, et oleks ühele sellisele ette jäänud. Ja vist ei saa mainimata jätta, et igasugused liiklusreeglid on pigem soovituslikud kui rangelt kohustuslikud. Voorimine üle tee käib igas suunas nii punase kui rohelise tulega, lihtsalt mitte nii tihedalt. Aga kui ära harjuda, pole sellest enam midagi hirmsat. Kuigi rollerijuhte pelgan ma endiselt.
 |
| meie kampuse tagune backstreet päevasel ajal |
 |
| backstreet õhtusel ajal aka õhtused "rolleriparklad" |
Päevad on möödunud kiiresti igasugu asjatoimetusi tehes. Kolmapäeval, kui oli registreerimine jagati meid hiina keele taseme järgi gruppidesse ja laupäeval oli orientatsioon. Saime kooli poolt SUFE lilla särgi ja nokamütsi, mida pidi orienteerumisel kandma. Mulle isegi imelikul moel meeldisid see särk ja müts, kuigi vist igapäeva riietuses ma neid ei kannaks. Pärast orientatsiooni käisime ka Shanghai kuulsal Nanjing Lu'l ja Bundil. Tunne oli nagu oleks sattunud kuhugi Euroopa suurlinna, sest arhitektuur oli kõike muud kui hiinalik või aasiapärane?, kui nii saab öelda. Oleks nagu teise maailma sattunud võrreldes oma kooli ümbruskonnaga, mis on segu uuest modernsest linnapildist ja väikestest poekestest ja söögikohtadest, mille punased sildid õhtul põlevad, mida oleme harjunud telekast nägema. Tegime, nagu ühele turistile võõras linnas kombeks, palju pilte ja samal ajal tehti umbes sama palju meist pilte. Eriti armas/naljakas oli üks tädike, kellega me tee ääres foori rohelist tuld ootasime. Nutitelefon käes, üritas endast selfiet teha, aga siis pani mind tagataustal tähele ja sättis kaameranurga just nii, et mina ka peale mahuksin. Nojah, mis seal siis ikka.
Esmaspäeval hakkasid tunnid, mind pandi keskastme esimese gruppi. Tempo ja tase istuvad hästi. Ei ole sellist tampi nagu kolmandal aastal TLÜs, et tekiks lootusetuse tunnet. Õpetajad tunduvad ka väga toredad siiani.
Homsest algab kesk-sügise pidustus(中秋节), ehk siis homme ega ülehomme meil kooli ei ole. Nende pidustuste ajal süüakse kuukooke(月饼), vaadatakse kuud ja veedetakse pere ja sõpradega koos aega. Meil pidi nädalalõpuni vihma sadama, niiet kuud meie ei näe. Kuukooki juba sõin, pähkliga. Väga maitsev!
Kuigi pidustuste tõttu jäävad tunnid ära, siis pühapäeval on ikkagi tunnid, et mitte liiga palju aega raisata ja graafikust maha jääda. Midagi pole imestada, me oleme Hiinas.
Millest toredast veel rääkida.....
Mõni päev tagasi ütles mu vana HTC ikka täiesti üles. Olin nii ehk naa varem juba plaaninud siit omale uue telefoni muretseda aga olude sunnil, tuli otsus üsna koheselt vastu võtta. Telefon ise tundub oma hinnaklassi kohta väga asjalik ja siiamaani on ainult häid sõnu. Kui nüüd saaks veel Google Play poe ka tööle, oleks kõik perfektne. Aga ma arvan, et sellega tuleb natuke oodata.
Eile tellisime omale lõpuks veeautomaadi ka tuppa, kust saab nii sooja kui külma vett. Vee supermarketist koju tassimise päevad on läbi, nüüd tuleb vaid rõõmsale onule helistada, kes poole tunni jooksul uue paagi toob! Üllatavalt lihtne ja mõnus lahendus.
 |
| super luksuslik mini veeautomaat |
Nagu kõik mulle kodus soovitasid, ja mis on õige ka, peaksin ma omale kohapealt maski ostma. Mõeldud tehtud. Ja ma pean tunnistama, mustad maskid näevad ikka ülikihvtid välja!!
 |
| Keegi ütles, et näen veidi hullumeelne välja. Ma pakuks küll pigem badass'i! |
Suutsin muidu eile haigeks jääda ehk siis tundub, et saabuvad pühad veedan ühikatoas. Ega see külma konditsioneeri ja kuuma õue õhu kombinatsioon lõppude lõpuks hästi ei mõju.
Muidu olen siiamaani kõigest suures vaimustuses ja tunnen end väga mõnusalt siin.
Kuni järgmise postituseni!
No comments:
Post a Comment